KILUHYIA
|
 |
Khulwo Khutukha omwaka 2015 Ebiama bia Muungano wa Mataifa biaulilisiana mala bialaka bili:-
- Okhurusiao kabisa obutambi nende injala
- Okhutiti-isia khulwe enusu ya abandu bamenyile hasi wa edola indala khu isiku.
- Okhutiti-isia khulwe enusu ya abandu babechanga nende injala ingali.
- Okhunyola boosi amasomo ka musingi
- Okhuhakikisha mbo abasiani nende abakhana boosi bamalile amasomo ka musingi.
- Okhuwelesiana obulekhani bwa abasacha nende abakhasi halala nende okhuwelesia amani khubandu bakhasi
- Okhurao obulekhani bwa abasiani nende abakhana mu sukulu mwa musingi nende secondary khulwo khwola 2005, khandi buli abundu okhwola 2015.
- Okhutiti-isia lifwa na abana abatiti
- Okhutiti-isia lifwa lia abana abatiti hasi wa emiaka kirano
- Okhutiti-isia lifwa lia abakhasi bacha kwibula
- Okhutiti-isia khu chitaru quata ya lifwa lia abakhasia bacha khwirusiakho omusiko (okhwibula).
- Okhupana okhurusiao HIV/AIDS, Malaria nende obulwale bwoosi bwoosi
- Okhusingisia nende okhwanja okhukalusia hasi okhusambaa khwa obulwale bwa HIV/AIDS
- Okhusingisia nende okhwanja okhukalusia hasi khulwo khunyola obulwale bwa malaria nende obundi bwoosi bwoosi.
- Okhutinyilisia khulwo okhulinda liloba nende biosi biobulamu
- Okhuraho esheria ya ngali ya okhuyetana nende okhumenya halala khwa abandu nende okhulonda amalaka ka serikali yaraho; Okhukalusia hasi okhwonona khwa liloba.
- Okhutitiisia okhwola enusu ya abandu bamenyile bila amachi amasafi kokhunywa.
- Okhunyola maana ya maisha nao limenya lia abandu bakhali hasi wa chimilioni mia moja bamenyile mubichichi khulwo khola 2020.
- Okhung’ona esialo siosi okhuambana okhwiyombakha
- Okhung’ona okhutasakho okhufungula biashara bia okhunyola chisendi bia barao esheria, bikhali nende upagusi, halala nende okhulonda obungali khulwo obuongozi, obwombakhi nende okhurusiao obutambi – musialo siefu halala nende ebialo bindi biosi.
- Okhwichulisia ebialo bisili okhwiyombakha mahitaji muhimu ka bakhoyele babe nako. Biosi bibele halala nende obushuru nende eshea ya banyala bakhuwelesia busa khu fundu fwa wenya khuyile elwaye wa esialo syefu, okhutitiisia likobi likali lia ebibala bikhenyalila tawe; okhufuta amakobi chimbeka chosi, nende obuyeti obukali buo okhwiyombakha khu bibala biakesia bili bienya okhumalao obutambi mubibala biabo.
- Okhwichulisia ebialo bikhali aembi khunyanja nende ebialo biasingirwa nende inyanja bileyombakhanga.
- Okhusuluhisha halala amakobi ka ebialo bileyombakhanga khulondekhana nende amalaka ke barao okhutinyilisia mbo amakobi barunga khu sisa esirambi.
- Halala nende chikambuni cha okhung’ona amalesi, bireo chingila cha okhunyolelamo amalesi kenyekha bila eshida mubibala bileyombakhanga.
- Halala nende chikambuni chikhali cha serikali tawe, chireho chingila cha okhuyeta okhunyola technologia – kwanza amakhuwa kokhulomaloma nende abandu bali ale cha okhueleweka nende chingila chokhulomalomelamo.
Ne wenya amakhuwa okhutasa khukano khu Millenium Development Goal, lola khububalai nga bekesisie : www.un.org/millenniumgoals |